VIDEO: Laste turvahällide ja turvatoolide kategooriad

Lapse kaitsmine autosõidul algab juba siis, kui ta on veel ema kõhus. Ka raseduse ajal tuleb turvavöö kinnitada ning eraldi turvavöö suunaja kasutamine ei ole vajalik. Turvavöö ei suru kõhule ega ohusta last, kui istuda võimalikult püstises asendis ning kinnitada turvavöö horisontaalrihm üle vaagna võimalikult puusaliigese lähedalt, mitte üle kõhu. Siis on kaitstud nii ema kui ka laps.

Peale sündimist peab sõidutama last just tema pikkusele ja kaalule vastavas turvatoolis ning neid on meie poodides müügil väga erinevaid. Lapse pikkus ja kaal on kõige olulisem need kriteeriumid õige turvatooli valikul. Selle alusel jagunevad seadmed ka gruppidesse. Lapse kaalu ja pikkuse suhe võib olla erinev ning mõnele võib jääda turvahäll väikseks juba enne kaalu rühma täitumist. Seetõttu ongi osade turvatooli kaalurühmas kattuvusega.

  • On olemas näiteks 9-36kg kaaluvatele lastele mõeldud seadmed ehk grupp 1, 2 ja 3.
  • 15-36kg kaaluvate lastele mõeldud seadmed ehk grupp 2 ja 3.
  • Ja 0-18kg kaaluvatele lastele mõeldud seadmed ehk grupp 0+ ja 1.

Turvalisuse poolest ei pruugi aga mitmele vanusegrupile mõeldud universaalne seade olla alati parim. Pigem tasub eelistada konkreetsele vanusegrupile mõeldud turvatooli või -hälli. Last ei tasu liiga ruttu panna järgmise astme tooli, sest see pole turvaline.

Kui vanem standard ECE R44/04 lubas last sõidutada näoga sõidusuunas juba alates 9. elukuust, siis uuem standard ja head praktikad ei toeta seda kindlasti enne lapse 15. elukuu täitumist.

Lapse, eriti imiku keha, erineb täiskasvanu omast. Lapse pea on kehaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur ning kael ja selgroog alles nõrgad. Kokkupõrke korral viskub näoga sõidusuunas turvatooli lapse peab järsult ettepoole ning tulemuseks on suur pinge lapse peale ja kaelale. Seetõttu on alla 25kg kaaluval lapsel turvalisem sõita seljaga sõidusuunas. Siis on lapse pea ja kael kokkupõrke korral paremini toetatud, sest löögijõud jaguneb kogu lapse keha pinnale.

Lapse turvalisuse seisukohalt soovitame sul sõidutada last seljaga sõidusuunas kuni 4-eluaastani. Ei tasu karta, et lapsele ei meeldi olla seljaga sõidusuunas või tal on ebamugav. Kui last on sünnist saadik sõidutatud seljaga sõidusuunas, siis ta ei tea muud tahtagi ning peab seda loomulikuks.

Kui märkate, et laps soovib sõidu ajal silmsidet lapsevanemaga, siis võite kasutada spetsiaalselt selg sõidusuunas turvatooli mõeldud beebipeeglit. Rootsi liiklusmeditsiiniuurijad avastasid 1960-aastatel seljaga sõidusuunas istumise eeliseid väikestele lastele ning tänasel päeval sõidutavad peaaegu kõik rootslased oma alla 4-aastaseid lapsi seljaga sõidusuunas tooli. Tänu sellele on Rootsi lastega toimunud auto õnnetustes madalaimal kohal vigastuste ning surmade arvult terves Euroopas.

Turvahällid nüüd on ette nähtud lapse asetamiseks lamavasse asendisse ning on mõeldud kasutamiseks lapse 10-13kg kehakaalu täitumiseni. Turvahälli tohib kasutada vaid seljaga sõidusuunas ja see peab olema 45-kraadise nurga all. Liiga püstises asendis vajub beebi lõug rinnale ja laps võib lämbuda.

Lapse turvahällis turvaistmesse ümbertõstmisega ei tasu kiirustada. Reeglina mahub laps turvahälli 15-elukuuni. Kui lapse jalad ulatuvad üle turvahälli ääre, ei ole see veel märk. Lapse jalad võivad toetuda vastu autoistme seljatuge ning see ei vähenda lapse turvalisust. Kui lapse pea hakkab ulatuma üle turvahälli ülemise ääre, on turvahäll lapsele väike ja see tuleb järgmise kategooria turvaseadme vastu välja vahetada.

Turvaistmeid, mis on küll mõeldud kaalu vahemikule 0-18kg ei ole siiski soovitav kasutada alates sünnist, sest sellise universaalse turvatooli lamav asend sisuga ei ole reeglina võrdväärset turvahällidega ning koormavad liigselt vastsündinu selga. Last ei ole soovitav hakata turvaistmes sõidutama enne, kui ta kaalub vähemalt 9kg.


Turvaistmeid on saada väga erinevaid. 5-punkti turvavööga turvaistmed on kõige klassikalisemad ning Euroopas kõige enam kasutusel. 5-punkti turvavööga turvaistmeid on nii näoga kui ka seljaga sõidusuunas paigaldatav.

Oluline on, et turvaistmel oleksid pea ja küljetoed, mis kaitsevad last külgkokkupõrke korral. Korralik posterdus tagab ka mugavuse. Kui laps kasvab pikemaks, kas saab 5-punkti turvavööd ja sisu välja võtta ning kinnitada turvaiste edaspidi auto turvavööga.

Löögipadjaga turvaistmel ei ole lapse õlad turvavööga fikseerida ning tänu sellele ei liigu löögijõu tõttu ette ainult lapse pea vaid kogu tema ülakeha liigub vastulöögi patja. Nõnda jaotuvad kokkupõrke korral löögijõud löögi padja abil võrdselt kõikidele lapse ülakehaosadele. Lisaks on selline iste kergem ja paigaldamine lihtsam. Turvavöö istmesse kinnitatakse laps ainult auto turvavöö abil. Need istmed on mõeldud juba veidi suurematele lastele. Tavaliselt kaaluvahemikus 15-36kg ehk umbes 4-12 aastastele.

Paljude 15-36kg kaalukategooria turvaistmete puhul saab liigutada pea ja küljetugesid vastavalt lapse kasvule nii laiusesse kui kõrgusesse. See tagab lapsele kaitse kogu kaalukategooria ajal, mis tähendab, et ka kooliealine laps võib sõita turvaistmes. Tänu pea ja küljetugedele on sellised turvaistmed kordades turvalisemad kui istme kõrgendused mis ei paku lapse peale ja kaelale kokkupõrke korral tuge ning kaitset. Samuti on need mugavamad, sest laps saab toetada pea peatugede vahel ning ei pea muretsema, et turvavöö lapse kaela soonib.

Kõige vähem kaitseb last autosõidul istmekõrgendus. Kuigi vanemad standardi järgi võib last sõidutada istmekõrgenduse alates tema 15kg, ei pakkuse lapse seljale ega peale mingit kaitset. Soovitame istmekõrgenduse kasutusele võtmisega mitte kiirustada.

Last peab sõidutama spetsiaalses turvatoolis seni kuni lapse pikkus on piisav kasutamaks sõiduki turvavööd. Kui lapse pikkus võimaldab teil auto turvavöö kinnitada õigesti, ei pea turvaseadmeid rohkem kasutama. Õigesti kinnitatud turvavöö diagonaalrihm peab jooksma üle lapse rangluu, mitte üle kaela või õlanuki ning horisontaalrihm üle puusade, mitte üle kõhu. Kui diagonaalrihm jookseb üle lapse kaela, võib see tekitada kokkupõrke korral lapsele kaelavigastusi. Kui aga liiga õla peal, võib laps turvavöö vahelt välja libiseda. Üle kõhu jooksev horisontaalrihm võib vigastada siseorganeid. Turvavöö peab olema võimalikult lapse keha ligi. Selleks tuleb paksud riided ees lahti teha ja turvab ning lapse vahelt välja võtta. Võimalusel tuleb üleriided seljast ära võtta. Parema kaitse saavutamiseks tuleb turvavöö pärast kinnitamist pingutada.

Ärge kunagi sõidutage oma last kinnitamata, sest lubades lapsel kas või üks kord sõita lahtiselt hakata seda tahtma ka edaspidi. Kinnitage ka ise sõites alati turvavöö. Hoiame ja kaitseme oma lapsi nii nagu meie kõige kallimale varale kohane. Kuigi mitmele konkreetsele vanusegrupile mõeldud turvaseadme soetamine on kulukam kui universaalse turvatooli või -hälli ostmine, on see väljaminek seda väärt. Laste turvalisus ei ole koht, millelt kokku hoida.

Vaata ka videot: Laste turvaline sõidutamine

Video ja ekraanipilt: Maanteeamet
Transkriptsioon ja toimetus: Raseduskalkulaator