Vanemahüvitis ehk emapalk võimaldab lapsevanemal lapsega kodus olla, samas säilitades sulle eelmise kalendriaasta keskmine sissetulek.
Vanemahüvitist on õigust saada lapse emal või isal. Esimesed 70 päeva hüvitist saab lapse ema. Pärast seda võivad lapsevanemad ise otsustada, kumb vanem hüvitist saab. Hiljem võivad vanemad saada hüvitist ka kordamööda. Kuid eelisõigus on sellel vanemal, kes viibib lapsehoolduspuhkusel.
Emapalga suurus arvestatakse igale saajale eraldi, vastavalt sinu sissetulekule. Vanemahüvitise suurus sõltub eelneval kalendriaastal teenitud tulult deklareeritud sotsiaalmaksu suurusest. Kui sa ei teeninud lapse sünnile eelneval aastal tulu, siis on hüvitise suuruseks töötasu alammäär. 2018. aastal on hüvitise määr 470 eurot ja 2019. aastal 500 eurot.
Kui vanemahüvitise arvestamise aluseks olev tulu on väiksem kui miinimum-palk, siis määratakse emapalgaks 2018. aastal 500 eurot (kuupalga alammäär). Emapalga ehk vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk. 2018. aastal on maksimaalne hüvitis 3089,55 eurot ja 2019. aastal 3319,80 eurot.
Vanemahüvitise maksmise periood sõltub sellest, kas lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sellisel juhul makstakse vanemahüvitist sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast 435 päeva eest. Kui sa ei töötanud ning sul ei olnud õigust sünnitushüvitisele, saad vanemahüvitist alates lapse sünnist kuni lapse 18 kuu saamiseni. Kui sul on olnud õigus võtta sünnitusleht, aga seda ei teinud, makstakse esimese 70 päeva eest hüvitist kuupalga alammäära ulatuses (2018. aastal 500 eurot).
Vanemahüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus. Kõige mugavam on selleks kasutada riigiportaali eesti.ee e-teenust, kus saab kõiki lapse sünniga kaasnevaid toetuseid taotleda korraga.
Kui sul tekib õigus vanemahüvitist saada enne 1. septembrit 2019, lähevad arvesse vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta tulud. Kui aga õigus tekib 1. septembril 2019 või hiljem, kehtib sulle uus süsteem.
Vanemahüvitise arvutamine
Emapalga arvutamine on lihtne. Selle jaoks ei ole vaja eraldi vanemahüvitise kalkulaatorit. Suuruse arvestamisel võetakse aluseks eelneva kalendriaasta tulud, millelt tööandja on arvestanud sotsiaalmaksu.
Näide: Eelmisel aastal teenisid kokku tulu 14 015,15 eurot. Tööandja maksis selle pealt sotsiaalmaksu 4625 eurot. Sinu aasta tulu jagatakse 12-ga ehk – 14 015,15 / 12 = 1167,93. Sinu vanemahüvitise ehk emapalga suurus on 1167,93 eurot kuus.
NB! Vanemahüvitise suuruse arvestamisel võetakse aluseks just rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisele eelneva aasta tulud. See omab tähtsust juhul, kui laps sünnib aasta viimastel kuudel ning rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb lapse sünnile järgneva kalendriaasta algul.
1. septembrist 2019 muutub vanemahüvitise arvestamise aluseks olev periood! Edaspidi lahutatakse esmalt alati lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 kuud ja hüvitise suuruse arvestatkse sellele 9 kuule eelneva 12 kuu tulude alusel.
Vanemahüvitise seadus
Vanemahüvitise kohta võib täpsemalt riigiteataja.ee lehelt: perehüvitiste seadus (PHS).